Tantsiv kloun Pennywise on ebatõenäoline õudusfilmi ikoon peamiselt seetõttu, et ta pole veel õudusfilmis üles astunud. Paljud inimesed tunnevad teda Stephen King ’Klassikaline õudusjutu See . Paljud teised tunnevad teda 1990. aasta telesaadete minisarjast, kus teda mängis nii meeldejäävalt suurepärane Tim Curry. Niisiis, kuidas töötab 2017. aasta suure ekraani versioon See võtta endale nii paljudele nii tuttav (ja nii hirmutav) tegelane? Lihtne: leiutate ta / ta uuesti maast madalast.
Selle uue versiooniga See , direktor Andy Muschietti ja näitleja Bill Skarsgård asus tahtlikult looma Pennywise'i versiooni, mis ei tundu midagi sarnast Curry esitusega. Paljuski ei tundu see ka Kingi teoses kirjeldatud versiooniga sarnast. See Pennywise (tegelikult iidse, kuju muutva koletise lemmikvorm, kes lapsi ahistab) näeb välja uue filmikülastajate põlvkonna 'hirmutava klouni' leiutamise.
Kui külastasin Toronto komplekti See eelmisel aastal nägin omal nahal, kui erinev see Pennywise saab olema ... ning filmitegijate ja Skarsgårdi nõusolekul sain teada, kuidas see ainulaadne kujundus üldse tekkis.
Kujundades Pennywise
Kuigi Pennywise jääb uues filmis filmi “It” domineerivaks näoks, on see olend kujundaja. Nagu raamatu kolleeg, on ka Pennywise vaid üks nägu, mis on krohvitud lõputu seeria õudustega. Ja ajaperioodi muutusega (see See toimub 1957. aasta asemel 1989. aastal) tuleb muutus, kuidas need õudused välja näevad. Produtsent Barbara Muschietti selgitas:
Ta on endiselt väga glamuurne olend ja ta esindab nende laste 80-ndate aastate hirme, mis jällegi on raamatust märksa vähem ikooniks, ehkki nende 50-ndate hirmude puhul on silmapilk. Kuid ta on ikkagi väga kujundaja, kes häälestub põhimõtteliselt hirmuks ja suurendab seda ning esitab teile teile siis, kui te seda kõige vähem ootate.
Ja kuigi Pennywise on selle looga kõige sagedamini seotud tegelane, ütles ta, et nad kavatsesid tahtlikult piirata tema ekraanil viibimise aega nii palju kui võimalik, et tema esinemistele rohkem mõju avaldada:
Ta esineb väga konkreetsetel hetkedel kui Bob Gray [Pennywise'i asendusnimi]. Me näeme teda nii vähe kui võimalik. Seda me proovisime teha. Kuid ma arvan, et kõik saavad Pennywiseist oma õiglase osa, kui nad seda filmi lähevad.
Näitleja Bill Skarsgård lähtus Kingi romaani mütoloogiast ja mõistis, et see iidne olend leidis arvatavasti naha, mis on viimase paar sajandit töötanud, ja otsustas sellest kinni pidada:
જ્યારે તમે કંટાળો આવે ત્યારે વસ્તુઓ માટે
Nii et võite eeldada, et 5000 aastat tagasi oleks see sel ajal inimesi hirmutanud, võib-olla vaim või midagi sellist. Ma arvan, et meie versioonis on Pennywise midagi, mis on võib-olla olnud ja ammutas inspiratsiooni tõeliselt inimeselt, Bob Gray'is või kelles iganes ta oli, ja lõi selle klouni versiooni, mis sobib riietuse ja välimuse järgi otsustades 19. sajandile ja siis ta nautis seda versiooni väga ja on sellega seotud. Niisiis, nii ma ratsionaliseerisin, et näha, kes või milline on Pennywise selle vormi poolest, mis ta on, kust ta on pärit ja kes ta on.
Erinevalt romaani Pennywise'ist ja 1990. aasta minisarjast, mida kujutati Bozo-tüüpi klounina, sellist klouni, mida tavaliselt seostatakse televisiooni- ja sünnipäevapidudega, tundub see versioon natuke… vanem. Barbara Muschietti kirjeldas teda kui 'esivanemate klouni ... mitte ühegi konkreetse ajastu'. Pennywise on 'ülevalt, minevikust ja tulevikust'. Lisaks märkis ta pahuralt, et ameeriklased näivad olevat üksi, et leida traditsioonilisemaid tsirkusekloune kohutavad:
Rääkisime eelmisel päeval teiste ajakirjanikega rahvusvahelisest ajakirjandusest ja nad ütlesid, et mujal maailmas ei peeta kloune hirmutavaks, nad on rohkem haletsusväärsed. USA-s on nad hirmuäratavad ja neid teevad veelgi hirmsamaks paar metsas hulkuvat põnnit. Meil polnud sellega midagi pistmist ja ma loodan, et see lõpeb varsti, sest see ajab mind endast välja.
Režissöör Andy Muschietti (rekordiks - Barbara vend) oli selle Pennywise'i väljanägemise osas veidi nürim:
Jah. Noh, see, et see üksus on tegutsenud juba tuhandeid aastaid ... ma ei kaeva 20. sajandi klouni. Ma arvan, et see näeb odav välja ja on liiga seotud seltskonnaürituste, tsirkuse ja muu sellisega, kuid mind köidab esteetiliselt rohkem vana aeg, näiteks 19. sajandi kloun. Ja arvestades, et see kutt on olnud sajandeid, mõtlesin endamisi, miks, miks mitte, oleks 1800-ndate versiooniuuendus.
Seda 'täiendamist' silmas pidades hakkas Andy Muschietti joonistama ja tema varased versioonid olid lähedased ekraanil nähtavale:
Mul oli visand. Üks visand. See oli nagu laps. See oli nagu Gerberi laps. Midagi väga väljalülitatut, sest tema silmad olid suurte silmadega, nagu veidi üksteisest eemal. […] Ja siis ausalt öeldes ei arenenud see sellest hetkest kuigi palju. Ja siis on Pennywise, mida täna [võtteplatsil] nägite, eriline, sest tema juuksed on pöörased, kuid ülejäänud film on teistsugune. Ma mängin natuke tema tujuga ja tema meeleoluga mõnikord ka juuste osas. Võibolla on nagu kaks [soengut]. Kuid ametlik kuju sarnaneb pigem imeliku lapsega.
Vaatamata erinevustele ütles Barbara Muschietti, et Andy Muschietti on jätkuvalt inspireeritud Kingi algsetest kirjeldustest:
Ta alustas disaini, seejärel hakkasime teiste ideekunstnikega nende ideede viimistlemiseks koostööd tegema. Siis tuli pildile Bill [Skarsgård], nii et tema füsiognoomia aitas palju. Siis osales meie proteesiosakond, et jäljendada, mis need mõisted olid. Jällegi arvan, et Kingi Pennywise'i kirjeldused raamatus olid väga meeles.
Casting Pennywise
Selle Pennywise'i uuesti paberil leiutamise ajal oli aeg leida näitleja, kes täidaks iidse klouniriietuse. Barbara Muschietti märkis, et näitleja Will Poulter, kes oli kiindunud mängima rolli siis, kui Cary Fukunaga lavastajale kiindus, osales vestluses:
જ્યારે તમે પ્રેમમાં પડશો ત્યારે શું કરવું
Ta oli laual, kuid täiesti ausalt öeldes oli plaanilisi konflikte, sest ta oli peal Labürindi jooksja . Kui alustasime, hakkasime inimesi kohe nägema ja sel hetkel, kui Bill hüppas, teadsin, et teadsime, et see on meie jaoks.
Nagu näib nende dünaamika üldine sisu, oli Andy Muschietti selles küsimuses palju otsekohesem kui tema tootja / vend:
Ja ma mäletan, et mind huvitas justkui Will Poulter. Ta oli osa varasemast lähenemisest ja mul oli temaga kohtumine. Sel ajal polnud ta selle tegemisest eriti huvitatud. Ja ka tema karjäär hakkas hoogu võtma ja ma arvan, et ta natuke ehmus.
Nii oli see tagasi joonestuslaua juurde. Barbara Muschietti märkis, et nad kuulasid selle sõna jaoks sõna otseses mõttes sadu inimesi ja 'tegid näitlejate spektri tõesti läbi'. Keegi ei olnud piiridest väljas: mehed, naised, noored, vanad, tuntud ja tundmatud. Kui naljaga pooleks küsiti, kas Tilda Swinton kuulas, vastas ta ei ... vaid ainult seetõttu, et teda polnud käepärast. ('Aga loomulikult mõtlesime kõik selle üle.')
Ja siis sisestage Bill Skarsgård. Andy Muschietti ütles:
Lootsin põhimõtteliselt kedagi, kes mind kuidagi üllataks. Mul olid juba olemas kriteeriumid kellegi jaoks, kes nägi välja lapsemeelne, ja sinna tuli Bill […] Nii et ausalt öeldes nägin palju inimesi, kuid neid oli väga vähe, väike lühike nimekiri ja Bill oli tipus sellest.
Barbara Muschietti töötas edasi:
Me lugesime romaani teismelisena, miniseeriaid nägime mängus palju hiljem, nii et Tim Curry esitus on erakordne, kuid see ei pruugi olla see, mida me Pennywise'iga kohe seostame. Meie jaoks on raamatus Pennywise Pennywise, mis on hoopis teine. Ma arvan, et Bill läks selleks ja ta tegi hämmastava, hämmastava soorituse ja me andsime talle mitu katset. Jällegi, kuna ta on kuju vahetaja, tahtsime veenduda, et ta saaks mängida erinevates klassides, eks? Ja ta tegi. ta on hämmastav. Ja veelgi hämmastavam on see, et ta hoidis tegelase väga ettearvamatuks ja see hirmutab meid kõige rohkem, kui te ei tea, mis teed ta läheb
Kuulamise ettevalmistamiseks tegi Skarsgård oma kodutöö raamatut lugedes ja minisarja vaadates, märkides, et Pennywise'e on lõpmatu arv - Tim Curry ekraaniversioon ja miljonid lugejad aastakümnete jooksul leiutatud lugematud tõlgendused. Nii et tema jaoks oli oluline mitte jäljendada Curry esitust mingil moel ja võtta arvesse muid võimalusi:
Vaatasin minisarju ja hindasin väga Tim Curry võtteid, kuid nüüd pidin tegema hoopis midagi muud. Ilmselgelt ei uurita seda. Ma ei näeks mõtet teha filmi, mis oleks sarnane juba tehtud filmiga, nii et ma ei püüdnud sellele liiga mõelda. Nägin lihtsalt väga palju vaeva, et luua oma tõlgendus Stephen Kingi tegelaskujust.
Kuigi Pennywise areneb edasi ka pärast Skarsgårdi valimist, tuli ta enda sõnul prooviesinemisele tegelase täielikult realiseeritud versiooniga. Ja kuna Andy Muschietti võttis tema võtmise omaks, sattusid nad suure osa toodangust samale lehele:
Ilmselgelt oli kõigil, kes selleks käisid, oma iseloom. See on nii täisosaline tegelane, peate isegi castinguprotsessis välja mõtlema ühe konkreetse tegelase, kes on teie arvates õige. Ta vastas kõigele, mis ma välja mõtlesin. Nii et isegi tootmisse minnes oli see tüüp, kes reageeris millelegi, mis minu arvates oli tegelaskuju. Meil oli see seos. Meil oli mõlemal sarnased ideed selle kohta, mida me tahtsime tegelasega teha. See sai alguse valamise protsessist, kuid see kehtis kogu lavastuse vältel. Ma ei usu, et me kunagi tegelase üle millegi üle vaielnud oleksime. Ma arvan, et me tegime alati sama märkuse, mida me tahtsime teha. See pole nii levinud, kui näitleja-lavastaja suhetes võiksite loota.
